Annika Saksamaal 2020/21

Kirjutan teile natukene siis Saksamaast ja sellest, mida praegu teinud siin juba olen. Ilmselgelt olen natuke linnu ja külasid avastanud ja muidugi koolis käinud. Kindlasti ei sa jätta mainimata toitu. Lisana tulevad lõppu huvitavad faktid (või vähemalt minu jaoks teistsugusena tunduvad asjad). Sõit vahetusperega 40km raadiuses Sellel nädalavahetusel otsustasime perega, et võiks teha väikese reisi. Mitte kaugele ja mitte kauaks. Umbes selline paaritunnine autoga ümbruse avastamine. Nii kiiresti kui tuli see mõte, siis sama kiiresti istusime juba autos. Kuna hetkel on meid kõiki kiusamas koroonahirm, siis hoidusime suurematest linnadest. Väikese meeldetuletusena siis, et minu Saksamaa kodu asub Saksamaa mõistes väga lähedal Hollandi piirile (umbes 45 km). Seetõttu võtsime suuna just Hollandi poole.  Teel linna nimega Emsbüren tegime ka ühe peatuse. Sain võimaluse näha tüüpilist Schleuse  't (tamm), mis võimaldab veekogu voolu suunata, kõrgust reguleerida ja kaitseb veekogu üleujutus

Hallo! Uskumatu. Ma olengi oma unistuste vahetusaastal Saksamaal. Veel täiesti kohale jõudnud vist pole, et jään siia nüüd peaaegu terveks aastaks. Kirjutan teile nii lühidalt kui suudan sõidust ja esimesest päevast siin. All ka mõned pildid. (Hoiatan, et mu eesti keel on juba kahjustada saanud😆) Hommikune äratus oli kell 3.30. Öösel und eriti ei tulnud, seega hommikul liikusin ainult närvide energial. Enne kui midagi mõelda jõudsin istusime juba autos ja sõitsime lennujaama poole. Sisendasin endale terve selle lühikese maa, et ma lähen nüüd üksi teise riiki ja näen vanemaid ning sõpru alles aasta pärast. See mõte oli meeletu ning aju ei ole seda veel siiani suutnud omaks võtta. Lennujaama tulid mind saatma ema, tädi ja tädipoeg. Nendega ühiselt kaalusime veel kiirelt kohvrid üle ning andsime suurima ära. Lootes, et ülejäänud kotid on õiges kaalus. Hoolimata praegu kimbutavast viirusest tulid mind saatma ka 3 lähedast sõpra, kellest üldse ei tahtnud lahti lasta. Üksinda turvakont