Skip to main content

Kõik on uus septembrikuus!

Kirjutan teile natukene siis Saksamaast ja sellest, mida praegu teinud siin juba olen. Ilmselgelt olen natuke linnu ja külasid avastanud ja muidugi koolis käinud. Kindlasti ei sa jätta mainimata toitu. Lisana tulevad lõppu huvitavad faktid (või vähemalt minu jaoks teistsugusena tunduvad asjad).


Sõit vahetusperega 40km raadiuses

Sellel nädalavahetusel otsustasime perega, et võiks teha väikese reisi. Mitte kaugele ja mitte kauaks. Umbes selline paaritunnine autoga ümbruse avastamine. Nii kiiresti kui tuli see mõte, siis sama kiiresti istusime juba autos.
Kuna hetkel on meid kõiki kiusamas koroonahirm, siis hoidusime suurematest linnadest. Väikese meeldetuletusena siis, et minu Saksamaa kodu asub Saksamaa mõistes väga lähedal Hollandi piirile (umbes 45 km). Seetõttu võtsime suuna just Hollandi poole. 

Teel linna nimega Emsbüren tegime ka ühe peatuse. Sain võimaluse näha tüüpilist Schleuse 't (tamm), mis võimaldab veekogu voolu suunata, kõrgust reguleerida ja kaitseb veekogu üleujutuste ning lainete eest. 

Külastasime ka linnu nimedega Salzbergen, Schüttorf ja Bad Bentheim. Viimane neist umbes 6 km kaugusel Saksamaa-Hollandi piirist. Mitmel korral jätsime auto parklasse ning jalutasime linnas ringi. Munakiviteed ja vanaaegsed majad meenutasid mulle Tallinna vanalinna. 
Ja kuna vahetusõel Laural oli väga suur sushi isu, siis tegime tagasiteel peatuse linnas nimega Rheine.
Saksamaa linnad on nii sarnased kui ka samal ajal väga erinevad Eesti linnadest.


Lilleline sild Rheine linnas. Maja-paadist, mida ühel pildil näete, tuli mõnusat saksa muusikat.




Uudistasime ka II maailmasõja mälestusmärki


Schleuse

Kool

Kooliteed sel õppeaastal alustasin Gymnasium Georgianum Lingen 12.klassis. Tegemist on Euroopakooliga, seetõttu on nad natukene (rõhutan natukene) juba harjunud vahetusõpilastega. Mitmete õpetajatega saan inglise keeles räägitud, mõnedega punnitan oma saksa keelt koos Google Translate'iga. Õpilaste inglise keele oskus varieerub nagu ka õpetajatel. Mitmetega saan ilusti rääkida inglise-saksa segakeeles. Osadega tuleb mul päris palju endale tõlkida, et millest jutt on.

Minu kool asub Niedersachsen'i piirkonnas, kus gümnaasiumites on 13 klassi. Seetõttu on minu klassikaaslased kõik 1-2 aastat minust nooremad. Veel üks erinevus on see, et siin koolis saab 12. ja 13.klass valida ise endale sobivad õppeained. Mina valisin siis 3 edasijõudnutele (inglise keel, matemaatika, füüsika) ja 4 tavalist (muusika, poliitika, saksa keel, ajalugu). Õppeainete kogus tuli suht pisike, mistõttu on mul peaaegu 8h vähem kui klassikaaslastel. 

Koolitunnid kestavad 45 minutit ja vahetunnid on kõik erineva pikkusega (vahemikus 5-30 minutit). Pärast kahte nädalat koolis olen suutnud meelde jätta, et pärast 1. ja 3. tundi on 5 minutit vahetund. Teistel vahetundidel liigun 12ndike järgi. Õnneks siin olemas koolikell, mis 3 minutit enne tunni algust heliseb esimest korda ja siis kui tund algab heliseb uuesti.

Ilmselt soovite teada, et kuidas on koroona koolielu siin mõjutanud. 

  • Liikudes koridorides, õues, klassis tuleb kanda maski. Kui istud klassis või n-ö sööklas toolile, siis võid maski ära võtta (sama kehtib ka linnas poodides käies). 
  • Lisaks õhutatakse klasse kogu aeg ehk siis alati on tunnis vähemalt üks aken pärani lahti. Kuna õuetemperatuur on siis suhteliselt sarnane eesti omale, siis ilma sooja kampsunita koolis käimine ei tule üldse kõne allagi (kõik värisevad igas tunnis). 
  • Koolis tuleb liikuda noolte järgi! See on üks reegel, mis on mind juba esimesest päevast segadusse ajanud ja mitmetel kordadel olen seetõttu ka tundi peaaegu hilinenud. Koolihoone koosneb eraldi kolmest hoonest (A, B, C), mis ühendatud koridoridega. Suurem osa tunnid mul kõik A hoones, kuid kolmel erineval korrusel. Kui näiteks mul tarvis minna ruumi A211, siis tuleb mul esimesel korrusel ringselt käies leida sobiv trepikoda ülesminemiseks ja siis 3.korrusele jõudes leida ringselt kõndides sobiv klassiruum. See on õudne!


Vasakpoolne pilt koolimaja esisest (kuna see nii suur, siis terve maja ei mahu korraga pildile; katsetan edasi selle pildistamist) ja parempoolne minu tunniplaanist


Siin siis kaks pilti Mensa'st, mis eestlaste mõistes on segu kohvikust, sööklast ja vaba aja kohast. Siin veedame pikemaid vahetunde teistest klassidest eraldatuna.


Siin ka siis mõned minu uued õpikud, mida vaikselt tõlgin. Parempoolsel pildil minu laenutatud kalkulaator, millega saab absoluutselt kõike teha (ja mis tuleb igal õpilasel endale soetada umbes 12-160 euro eest)


Mõned pildid mu kooliteest. Parempoolsel pildil päevalillepõld ja vasakpoolsel tuulelohed.


Vasakpoolsel pildil üks Saksamaale omane, küll natuke pisike, kiirtee, kus ilma liiklusmärkideta võib igaüks endale sobiva kiiruse sõitmiseks valida. Parempoolsel pildil hirved, kes elavad naabrite hoovis. 

Toit ehk kui palju saia saab veel süüa

Appi kui palju saia sakslased söövad. Hommik algab võikudega, kooli võetakse ka võikusid kaasa, siis koolis ostetakse croissant'i/pretzel'eid veel lisaks ja siis õhtul enne magama minekut söövad nad veel saia. Ainult ühe korra päevas, lõunal, söövad nad sooja toitu. Esimesel nädalal mõtlesin, et äkki see ainult minu tõttu nii, aga tuleb välja, et see ongi nende rutiinne toit igapäevaselt. Seetõttu tekkis mul juba esimestel päevadel igatsus salati ja ka jogurti järgi.

Ema, kui seda loed, siis ära muretse. Ma söön peale saia muud toitu ka. Ostsin endale ühel päeval jogurtit, banaani ja pudru. Vaikselt on pere hakanud kappi ka nendega täitma, mistõttu vähemalt üks toidukord päevas on asendunud nüüd nendega. 

Kuid mida nad siis peale saia veel söövad? Mul on vahetusemaga väga vedanud, sest hetkel on iga päev uus toit laual (väidetavalt see ei pidanud olema väga populaarne Saksamaal). Hetkel olen juba saanud maitsta tomatisuppi, nuikapsasuppi, sakslastele omapärast valget vorsti, Dönerit, šnitslit (appi kui hea see oli), Lasanjet (mis Eesti omaga võrreldes jäi tasemel alla paraku) ja palju palju kartulit nende kõrvale.


Vasakpoolsel pildil minu esimene hommikusöök Saksamaal, mis oli pühapäeval (pühapäeva hommikuti sööme eraldi toas oleva laua taga, muudel aegade seda lauda me ei kasuta). Parempoolsel pildid on minu vahetusisa Michael viljateradest jahu jahvatamas, et sellest siis ise saia valmistada.

Esimene päev pärast kooli läksime vahetusõdede Laura ja Rebeccaga jäätisekohvikusse. Seal kohtusin ka Kimiga, kes käis umbes 4-5 aastat tagasi USAs ja Klaraga, kes käis koos Lauraga 18/19 Eestis YFU programmiga. Mega äge oli kuulata ka nende lugusid oma vahetusaastatest ning Kimi puhul ka tugiisiku kogemustest. Väike lisainfo: Klara ema on minu tugiisik siin Saksamaal.

Huvitavad faktid

  • Siinsed parkimiskohad on mega täpsed ehk kui mingil moel ära pargid auto, siis sellest välja mahtumine juba omamoodi kunst.
  • Peaaegu kõik majad on siin punastest tellistest ehitatud (k.a ka minu maja)
  • Sakslased armastavad mullivett rohkem kui tavalist vett
  • SAI, SAI, SAI. Nisusai, kaerasai, speltasai jne. jne.
  • Mis on tatrapuder? - levinud küsimus mulle pere ja koolikaaslaste poolt
  • Inglise keele eksami osa on neil teksti tõlkimine saksa-inglise vormis AND neil ei ole suulist osa eksamil
Neid fakte on veel rohkem, kuid praegu kõik ei meenunud. üritan neid lisada ka järgnevatele postitustele. Nüüd naudin ma kahte nädalat vaheaega oma saksa keele õpikute ja pere seltsis. Teile aga ilusat nädalavahetust ja püsige terved!

Bis bald
Annika




Comments

Popular posts from this blog

Küsimused vastusteks

See nädalalõpp on läbi saamas pool minu vahetusaastast. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Igal juhul on mul veel palju teha, palju avastada ja palju õppida. Kui eelmine postitus oli selline pildirohke, siis selles postituses kompenseerin selle puudujäägi😄 Sisukord 1. Keel 2. Pärast gümnaasiumit 3. Sõbrad 4. Hobid 5. Koroona Paar pilti ka lõpus😉 Keel Üks minu peamistest eesmärkidest siia tulles oli saada selgeks saksa keel. Muidugi olin eelnevalt 2 aastat seda juba õppinud, aga pean tunnistama, et kohalikega rääkides oli mu saksa keel olematu. Suutsin ennast tutvustada, öelda, kust pärit olen ja kuidas mul läheb. Kui me teisel päeval poodi läksime ja kassapidaja mult midagi küsis, mõistsin, et no ikka mitte midagi ei saa aru.  1. Kuidas ma oma keelt olen arendanud? Rääkimine . Esimesed kuu aega siin kõnelesin perega inglise keeles, sest ma kartsin põruda, kartsin, et minu üle naerdakse kui proovin oma vigase saksa keelega midagi öelda. Kuu aega hiljem sain ma enam-vähem aru, mis nad saksa

Düsseldorf

 Düsseldorf on üks linn, mida juba väga mitmeid kordi plaanisin külastada, kuid alati tuli mingi takistus sellele teele. Kuid nagu arvata võite, siis sai ka see soov lõpuks täide viidud. Reisile eelnes erinevate broneeringute tegemine, sest peaaegu kõik vaatamisväärsused, muuseumid keskused olid eelbroneerimisega külastatavad.  Tegemist oli ka esimese rongisõiduga, mille võtsin ette täiesti üksi. Mis sest, et oli vaja ainult vaadata, et õiges peatuses maha lähen, sest tegemist oli kiirrongiga. Ainus, mis veider oli, oli see et kontrolör küsis kõikidelt pileteid, aga just minust kõndis lihtsalt mööda. Väga tore oli siis see ilusa hinnaga rongipilet osta. Düsseldorfi jõudes tuli mul veel umbes 10 minutit oodata. Ilmselgelt ei olnud ma seda reisi üksi ette võtmas. Münsterist saabus Rebecca, kellega koos koheselt U-bahni (metroo) otsima hakkasime. Esimene broneering oli meil tehtud Aquazoosse, mis siis väga sarnane SeaLife'le. Seal veetsime selline ilusad 2 tundi kalu, krokodille, madu

Tagasi kooli!!!!

 Pärast 3 kuud distantsõpet sain taas võimaluse ka koolis kohapeal tundides käia. Päris inimesed, päris õpetajad ning muidugi ka vara üles ärkamine. (Ilmselt see hetk kui ma oma blogipostituse avalikustan otsustatakse koolid taas sulgeda😔) Mis on muutunud? Riidest maskide asemel on nüüd soovituslik koolis kanda FFP2- või meditsiinilisi maske . Bussis ja toidupoodides aga valikut pole. Kuigi tegemist ainult soovitusega pole ma mitte ühtegi tavalist maski kooli peal näinud (ja tegemist on suure kooliga). Julgen väita, et kõik siinsed õpilased mõistavad olukorra tõsisust ning tahavad anda omapoolse panuse Lockdownist välja tulemiseks. Kiirtestid . Suurelt uudistes lubati, et kõigil õpilastel tekib koolis võimalus 2 korda nädalas isetehtav kiirtest sooritada. Paraku pole nädala jooksul veel ühtegi näinud ega midagi ka kuulnud. Küll aga tean läbi tuttavate, et paljudes Saksamaa koolides on kiirtestid juba kasutusele võetud. Noorematel aitavad siiski kooliarstid neid teha, vanemad aga juhen