Skip to main content

Tagasi kooli!!!!

 Pärast 3 kuud distantsõpet sain taas võimaluse ka koolis kohapeal tundides käia. Päris inimesed, päris õpetajad ning muidugi ka vara üles ärkamine. (Ilmselt see hetk kui ma oma blogipostituse avalikustan otsustatakse koolid taas sulgeda😔)

Mis on muutunud?

Riidest maskide asemel on nüüd soovituslik koolis kanda FFP2- või meditsiinilisi maske. Bussis ja toidupoodides aga valikut pole. Kuigi tegemist ainult soovitusega pole ma mitte ühtegi tavalist maski kooli peal näinud (ja tegemist on suure kooliga). Julgen väita, et kõik siinsed õpilased mõistavad olukorra tõsisust ning tahavad anda omapoolse panuse Lockdownist välja tulemiseks.

Kiirtestid. Suurelt uudistes lubati, et kõigil õpilastel tekib koolis võimalus 2 korda nädalas isetehtav kiirtest sooritada. Paraku pole nädala jooksul veel ühtegi näinud ega midagi ka kuulnud. Küll aga tean läbi tuttavate, et paljudes Saksamaa koolides on kiirtestid juba kasutusele võetud. Noorematel aitavad siiski kooliarstid neid teha, vanemad aga juhenditega teevad neid ise. Pulk ühte ninaauku, teise ninaauku, vedelikus segada ja siis testerile tilgutada. Selline selgitus on jõudnud õpilasteni. Eelmise nädala küsitlusel, et kes oleks nõus kiirtesti tegema (kuna tegemine siiski vabatahtlik) vastasid minu klassis KÕIK, et nad on valmis selleks. Lugedes seejärel Eesti ajalehe postituse alt, kuidas lapsevanemad paanitsevad kiirtestide üle ning väidavad, et tegemist inimkatsetega laste peal, tuletan meelde, et see ikkagist vabatahtlik ning kui ei sobi, siis jäta oma laps koju. Austrias viibivad vahetusõpilased on seda teinud juba üle kuu aja iseseisvalt koolis ning ei ole kuulnud, et kellelgi mingi suur draama vanemate poolt oleks tulnud. Ilmselt sellest tekstist mõistate juba minu seisukohta kooli kiirtestide osas.

Klasside jagamine 2 gruppi. See on nüüd üks tingimus, mis mulle ei meeldi ning mida ma ka täielikult ei mõista. Lühikokkuvõte. Terve minu lend (12.klass) viibib koolis ning kõik kursused on jagatud kaheks. Üks grupp viibib ühes klassis ja teine grupp teises klassis. Mina tänu oma perekonnanimele olen Grupp B. Minu jaoks tähendab see alati teises grupis viibimist, millega kaasnevad järgmised võimalused:
  1. Klassis istumine. Tunnis kaasa tegemine põhineb läbi videoplatvormi õpetaja instruktsioonidel (samaaegselt õpetaja viibib Grupp A juures)
  2. Õpetaja viibib 20 minutit ühes klassis ja 20 minutit teises klassis (ehk õpetaja saab mõnusalt sporti teha ning kõike kaks korda selgitada)
  3. Õpetaja viibib terve aja Grupp A juures ning jagab teisele grupile ülesanded, mis nad hiljem esitama peavad kontrollimiseks.
  4. Õpetaja ei ilmu üldse kohale ja saame oma ülesanded iServi kaudu
Paljudes tundides viibin ma küll oma klassikaaslastega koos, aga siiski vaatan tahvlil olevat ekraani terve aja või teen vaikuses ülesandeid. Seda kõike tegin ma ka kodus 4 seina vahel, mistõttu jääb arusaamatuks, et miks lasta õpilastel selleks kooli sõita.

Ilmselt olete näinud ka võimalusi, kus laudade vahel on plekkklaasid asetatud koolides. Meil seda siiski ei ole. Õpilaste toolide vahel on 1,5 meetrit, mida ka mõõdulindiga kontrollimas käiakse. Ma ei tee nalja. Ühes tunnis astus üks koolitöötaja mõõdulindiga uksest sisse ja teatas, et mõõdab nüüd vahemaid õpilaste vahel. Juhtus olema see just selline tund, kus õpilasi koos õpetajaga oli täpselt 16, mistõttu meid ei olnud jagatud kahte erinevasse klassi. Pärast mõõtmist selgus, et üks õpilastest pidi koos lauaga klassi ja koridori vahele kolima (et siis ust ei saanud kinni panna, sest õpilane istus seal vahel).

Tuulutamine. Seda sai tehtud ka juba enne jõuluvaheaega. Enne tunnialgust kõik aknad ja uks lahti, 20 minutit kinni, siis taas 5 minutit kõik lahti ja siis 20 minutit kinni. Nii terve koolipäev ja -nädal. Õnneks on ilmad soojemaks läinud, mistõttu enam hullult külmetama ei pea. Teisipäeval sain lausa ilma jope ja sallita õues ringi käia, sest nii palav oli (telefon näitas 15 kraadi, mis päiksega ilmselt soojem). Enda boonuseks valisin endale aknaalused istekohad. Tõsi, pean koguaeg aknaid avama ja kinni panema, aga seal on radiaatorid ja need on meeeega soojad. Osad on isegi tulised.

Mis saab edasi pärast vaheaega?

Nimelt täna, 26.märts, mil tähistan oma 6 kuu möödumist siin Saksamaal (appi, kui ebareaalne) algab mul koolivaheaeg. Pärast vaheaja möödumist jätkub koolis käimine vastavalt meie maakonna koroonanumbritele. Kui maakonnas on koroonanäitaja alla 100, siis kõik klassid alustavad Stsenaarium B alusel ehk siis üle päeva käivad klassid koolis. Kui üle saja, siis võimaldatakse üle päeva koolis käimine ainult vajalikele klassidele (ehk siis lõpuklassidele) ning ülejäänud jätkavad Stsenaarium C alusel kodudes.

Minu puhul võib nüüd koolis käimine hakata erinema teistest klassidest, kuna 13.klass pärast vaheaega enam koolis ei käi. See tõstab minu klassi kooli uueks lõpuklassiks. Seetõttu võib juhtuda, et pärast koolivaheaega hakkan igapäevaselt koolis käima (ning seda siis juba bussiga ehk siis sõit algab kell 7 ja tagasi jõuan kell 14-18). 

Eelnev tekst oli küll väga positiivne kooli tagasiminemise osas, kuid mainin, et hetkel minu maakonnas (ühe linna pärast😒) on koroona nakatumisnäitaja 195,7 (100 000 inimese kohta 7 päeva jooksul). Seega minu ilus vaheaeg möödub taas 4 seina vahel Netflixi saatel. Siiski lisan Teile siia mõned fotod, mis viimasel koolipäeval teha sain ning kui välja mõtlen, siis ka ühe video.
Pilt kooli koridorist, mis on siis lindiga pooleks tehtud ja nooltega kahesuunaliseks. Näha ka üleliigseid toole, mis klassidest välja tõstetud.

Matemaatika tund siis variant nr 1 põhjal ehk õpetaja teises ruumis ja mina õpin videoplatvormi kaudu.

Lõpuklassi Mottowoche ehk koolinädal, kus igal päeval riietuvad erineva teema põhjal. Tollel päeval oli teema lapsepõlvekangelane (btw minu lemmik oli rong Toomas, sest selle kandja pidi trepist külg ees üles kõndima)

Hoone A sisehoov (neid hooneid on 3: A, B, C ning A hoone ruumide paigutus on kõige rohkem arusaadavam)

Muusikatunnid on lihtsalt parimad. Teemaks meil filmimuusika, seega vaatasime stseene Krabatist, ämblikmehest ja ühest väga veidrast 80ndate muusikalist.

Siis kui inglise keele tunnis annab õpetaja ette lehed, kus tekst saksa keeles ning teemaks on embrüonide mõjutamine CRISPRiga

Koduses muusikatunnis sai paar nädalat Kariibi mere piraate nautida ja muusikat analüüsida.

Teisipäev oli mul viimane koolipäev koha peal, seega tegin ühe pildi enne minekut

Füüsika sellel korral ning nagu näha, siis kasutusel taas variant 1

Kaks nädalat tagasi kirjutasin ka üle pika aja ühe arvestuse. Tulemusi veel kahjuks ei tea.

Miks selline sõnum? Võitlesin pikemat aega siin õietolmu allergiaga, mida tavaliselt Eestis ei koge ning selle tõttu olin tihtipeale ainult enda toas ja mujal pool majas käisin maskiga ringi.

Esimene hommik pärast pikka aega, kus vaja kell 6 üles tõusta ja bussipeatuses koolibussi oodata.
Siin siis lühike video koolihoonetest. Loodan, et on võimalik seda vaadata.

Lähipäevil on tulemas veel üks blogipostitus, sest uskuge või mitte, aga me käisime vahetusperega taas ühepäevasel reisil. Mis siis muud kui päikest ja terviseid.

Bis bald
Annika




Comments

Popular posts from this blog

Küsimused vastusteks

See nädalalõpp on läbi saamas pool minu vahetusaastast. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Igal juhul on mul veel palju teha, palju avastada ja palju õppida. Kui eelmine postitus oli selline pildirohke, siis selles postituses kompenseerin selle puudujäägi😄 Sisukord 1. Keel 2. Pärast gümnaasiumit 3. Sõbrad 4. Hobid 5. Koroona Paar pilti ka lõpus😉 Keel Üks minu peamistest eesmärkidest siia tulles oli saada selgeks saksa keel. Muidugi olin eelnevalt 2 aastat seda juba õppinud, aga pean tunnistama, et kohalikega rääkides oli mu saksa keel olematu. Suutsin ennast tutvustada, öelda, kust pärit olen ja kuidas mul läheb. Kui me teisel päeval poodi läksime ja kassapidaja mult midagi küsis, mõistsin, et no ikka mitte midagi ei saa aru.  1. Kuidas ma oma keelt olen arendanud? Rääkimine . Esimesed kuu aega siin kõnelesin perega inglise keeles, sest ma kartsin põruda, kartsin, et minu üle naerdakse kui proovin oma vigase saksa keelega midagi öelda. Kuu aega hiljem sain ma enam-vähem aru, mis nad saksa

Düsseldorf

 Düsseldorf on üks linn, mida juba väga mitmeid kordi plaanisin külastada, kuid alati tuli mingi takistus sellele teele. Kuid nagu arvata võite, siis sai ka see soov lõpuks täide viidud. Reisile eelnes erinevate broneeringute tegemine, sest peaaegu kõik vaatamisväärsused, muuseumid keskused olid eelbroneerimisega külastatavad.  Tegemist oli ka esimese rongisõiduga, mille võtsin ette täiesti üksi. Mis sest, et oli vaja ainult vaadata, et õiges peatuses maha lähen, sest tegemist oli kiirrongiga. Ainus, mis veider oli, oli see et kontrolör küsis kõikidelt pileteid, aga just minust kõndis lihtsalt mööda. Väga tore oli siis see ilusa hinnaga rongipilet osta. Düsseldorfi jõudes tuli mul veel umbes 10 minutit oodata. Ilmselgelt ei olnud ma seda reisi üksi ette võtmas. Münsterist saabus Rebecca, kellega koos koheselt U-bahni (metroo) otsima hakkasime. Esimene broneering oli meil tehtud Aquazoosse, mis siis väga sarnane SeaLife'le. Seal veetsime selline ilusad 2 tundi kalu, krokodille, madu

Kõik on uus septembrikuus!

Kirjutan teile natukene siis Saksamaast ja sellest, mida praegu teinud siin juba olen. Ilmselgelt olen natuke linnu ja külasid avastanud ja muidugi koolis käinud. Kindlasti ei sa jätta mainimata toitu. Lisana tulevad lõppu huvitavad faktid (või vähemalt minu jaoks teistsugusena tunduvad asjad). Sõit vahetusperega 40km raadiuses Sellel nädalavahetusel otsustasime perega, et võiks teha väikese reisi. Mitte kaugele ja mitte kauaks. Umbes selline paaritunnine autoga ümbruse avastamine. Nii kiiresti kui tuli see mõte, siis sama kiiresti istusime juba autos. Kuna hetkel on meid kõiki kiusamas koroonahirm, siis hoidusime suurematest linnadest. Väikese meeldetuletusena siis, et minu Saksamaa kodu asub Saksamaa mõistes väga lähedal Hollandi piirile (umbes 45 km). Seetõttu võtsime suuna just Hollandi poole.  Teel linna nimega Emsbüren tegime ka ühe peatuse. Sain võimaluse näha tüüpilist Schleuse  't (tamm), mis võimaldab veekogu voolu suunata, kõrgust reguleerida ja kaitseb veekogu üleujutus