Eesti Vabariik 103! (ja Annika leevendamas igavust)

 Lähenemas oli 24.veebruar, mistõttu oli vaja midagi ägedat ka vahetusperele korraldada. Suur küsimus oli ainult, et mida??? Kirjutasin emale, et mis ideid tal oleks ning ühiselt sai õhtune toidumenüü kokku pandud. Eestist pandi teele kamajahu, põdravorsti, leiba, kilu, marmelaadi, küpsiseid ja veel igasuguseid komme ning snäkke. Järgmine mure oli, et kuidas pidulaua ära kaunistan. Midagi suurejoonelist mul ju polnud kaasa võetud ning eriti šoppama ka ei saa (endiselt kõik kinni). Selle probleemi lahendas samuti mu ema, kes saatis suurema Eesti lipu, väikse laualipu, hambatiku otsas olevad lipud ja laualinad. 

Viimane mure oli see, et kas pakk jõuab üldse õigeks ajaks kohale. Teele sai ta pandud 15. veebruar, seega pidi jõudma 22. või 23. veebruar. Esmaspäeva hommikul nägime ukse ees GLS kullerit koos minu hiiglasliku pakiga, mis kohe päeva paremaks tegi. Nüüd jäi veel üle kõik valmis küpsetada ja ära kaunistada.

Kõik see mahtus ühte pisikesse pakki

Vahetusõpilased, kes pakke saadate!!!

Olge valmis sellisteks üllatusteks.

23. õhtul valmis kirju koer vol.2. Seekord siis Eestist saadud marmelaadi ja küpsistega. Valmistades juba tundsin, kuidas neid küpsiseid on nii palju lihtsam purustada, kui Leibniz omasid ja muidugi marmelaad nägi seekord välja nagu marmelaad. Eks ta enne külmkappi minekut nii ilus välja ei näinud kui eelmine kord, aga eks see kirju koer olegi selline.

See kirju koer, mis nägi välja kui miski muu

24. veebruari hommikul valmistasin munavõi (ma hiljem võitlesin selle leivale määrimisega, sest see pudenes igale poole laiali) ning triikisin ära ka saabunud laualinad. Samaaegselt üritasin aktiivselt võtta osa oma videotundidest (ühes neist oli vaja mul esitleda enda kirjeldust Jaws peateema kirjeldamisest; ehk siis ,,Leitmotiv der Weisse Hai"). Lõunaks valmistasin ma piima-nuudlisuppi, mis pigem tuli selline nuudlid vähese piimaga. Vaadati natuke kõõrdi pilguga kui ma sellele suhkrut, võid ja soola lisasin, aga pärast maitsmist öeldi, et on väga hea. Järgnes taas pikem ootamine, kuna jõudsin makaronide keetmise ajal ka pidulaua valmis teha. Teha oli veel vaja viineripirukad. Mida polnud olid viinerid ja lehttainas. Saabusid need kell 17.30, mille järel läks kiirelt küpsetamiseks.

Lipp siin, lipp seal ja imeline laualina ka

Palusin viinereid...toodigi, marinaadis, sest...Saksamaa

Kell 18.30 olime me lõpuks valmis. Laud sai ilusti kaetud viineripirukate, kiluvõileibade, kirju koera ja kamaga. Taustaks panin viimase noortelaulupeo salvestuse Youtube'ist. Iga ampsuga öeldi, et appi kui hea see on. Kamajahu segasin maitsestamata jogurti ja piimaga kokku (selline 4 inimese ports oli kindlasti). Alguses nad vaatasid sedagi veidra pilguga. Kui ütlesin, et kama on jogurt, piim ja 4 erinevat jahu, siis vahetusvanemad kallasid peaaegu kõik sellest portsust endale tassi ja jõid ära. Võib vist öelda, et see oli nende lemmik. Hiljem istusime diivanitele ja vaatasime viimase üldlaulupeo klippe, kus vahetuspere mind üles leida üritas, kuid mingi hetk loobusid, sest seal oli liiga palju inimesi nende jaoks😆. Sai ka mõned tujurikkuja videod subtiitritega näidatud. Siiski nad aru ei saanud, et mille jaoks seda üldse tehti ja kuidas see naljakas on.

Sai ka lõpuks veel ühe pildi vahetusperega

Minu kätetöö😁

Kokkuvõtvalt toidud tulid väga head, hoolimata sellest, et mõne osas ma nii kindel ei olnud. Õhtu oli mega äge ja kodune. Vahetuspere ütles, et ,,Mu isamaa, on minu arm" oleks pidanud olema meie hümn. 

Mis ma veel korraldanud olen?

1. Tegelikult juba kaua aega tagasi olin ühel päeval osa YFU Saksamaa Instagrami takeoverist, mida oli tegemas minu vanema vahetusõe parim sõbranna. Seal vastasin koos temaga erinevatele küsimustele ning sai ka niisama juttu räägitud. Lisan teile siia pildid koos lühitõlgetega.

Annika Eestist, kes hetkel vahetusaastal Saksamaal

Keele osas andsin nõu nii varakult kui võimalik oma mugavustsoonist välja tulla ja proovida kohalikku keelt kõneleda (ma rääkisin alguses ainult inglise keeles)

Kardeti, et vahetusriigi YFU ei toeta kohapeal. Kui kohapealne ei toeta on ka muidugi sinu koduriigi YFU alati valmis aitama

Sõprade leidmiseks tuleb tihti ise ligi minna ja end tutvustada. Suureks abiks on ühised hobid

Vahetuspere ei pruugi alati õpilasega klappida, mistõttu tuleb pere vahetada. Seda pole tarvis karta ega häbeneda, sest see on VÄGA paljude vahetusõpilastega toimunud ning kõik on hiljem rahul

Probleemid vahetuspere loomadega tuleb kohe päevavalgele tuua ja ühiselt koos arutada, kuidas seda lahendada (enamasti aga loomad võtavad sind kui oma perre vastu)

2. Ülikoolide tutvustused

Osalesin kahe Hollandi ülikooli tutvustuspäeval. Praegu ju imeline võimalus kõike online teha. Kuna ma pole kindel, mida ma pärast gümnaasiumit teha tahan, siis hetkel praegu väga avatult uurin kõike. Need kaks ülikooli olid täiesti seinast seina minu jaoks. Ühes siis ma oleks valinud Euroopa majanduse ja teises loomingulise muusika. Saate aru, mida ma mõtlen selle all, et ma ei tea, mida õppida võiks?

Osalesin ka Eesti Sisekaitseakadeemia tutvustusel (geenid, mis teha). See tundus ka megahuvitav, aga samas ka väljakutsuv. Tegi mu otsustamise taas raskemaks.

Ma ilusti seal oranži kasti sees

3. Kui üheks suureks osalemiseks läks, siis sai end kirja pandud ka Noorte Vabamu seminarile, kus tuli arutlusele äsja toimunud valitsuskriis. Seal oli osadel võimalik 5 erineval teemal kõneleda ning argumenteerida. Ülejäänud (k.a mina) tegime faktikontrolli. 10 minuti jooksul oli tarvis leida väljatoodud väidetele tõestust internetist. Kindlasti üks ägedamaid online kogemusi, mis siiani olen saanud. Mitte ainult ei arendanud ma ennast internetist faktide otsimisel vaid sain juurde ka uusi teadmisi. Tegemist oli seminarisarja esimese osaga, seega kellel võimalik soovitan 100% tulevastest osa võtta.

4. Mulle meeldib meeletult ju oma vahetusaastast kirjutada ja rääkida, seega sai ka 2-leheline tekst oma Eesti kooli juubeliaastal väljaantavasse lehte kirjutada. Mis muud kui soovitan seda lugema minna (leitav Facebook'is selle postituse kommentaarist lingina).

Väike kokkuvõte vahepeal juhtunust. Lootus 1.märts kooli saada on taas kadunud, kuna minu maakonnas on numbrid taas tõusmas (väidetavalt 3.laine). Istun endiselt kodus, mida leevendab siinne ilm. Meil on viimased 4 päeva olnud päike ja +17 kraadi. Kevad. Sain ka mitteametliku A2-B1 testiga B1 taseme kätte!! Mõned pildid veel😇

Ma olin hädas paki kokkupanemisega

24.veebruari hommik

Ei saa ju ainult ühe pildiga piirduda

Berliinerid on mu uued sõbrad (sõime neid Rosenmontag puhul)

Minu hommikusöök möödub nii

Päike ja jalutuskäik

SUSHI (mida ootasime 4h)

Sain oma kauaoodatud kampsuni Austraaliast kätte!!

Annika pakki tegemas vol.2 (ei suutnud sobiva suurusega pakki leida)

Plaanin lähiajal ühele Eesti organisatsioonile oma kogemustest Saksamaal kirjutada. Hoidke silmad lahti!

Bleib gesund und bis bald!

Annika