Küsimused vastusteks

See nädalalõpp on läbi saamas pool minu vahetusaastast. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Igal juhul on mul veel palju teha, palju avastada ja palju õppida. Kui eelmine postitus oli selline pildirohke, siis selles postituses kompenseerin selle puudujäägi😄

Sisukord

1. Keel

2. Pärast gümnaasiumit

3. Sõbrad

4. Hobid

5. Koroona

Paar pilti ka lõpus😉

Keel

Üks minu peamistest eesmärkidest siia tulles oli saada selgeks saksa keel. Muidugi olin eelnevalt 2 aastat seda juba õppinud, aga pean tunnistama, et kohalikega rääkides oli mu saksa keel olematu. Suutsin ennast tutvustada, öelda, kust pärit olen ja kuidas mul läheb. Kui me teisel päeval poodi läksime ja kassapidaja mult midagi küsis, mõistsin, et no ikka mitte midagi ei saa aru.

1. Kuidas ma oma keelt olen arendanud?

Rääkimine. Esimesed kuu aega siin kõnelesin perega inglise keeles, sest ma kartsin põruda, kartsin, et minu üle naerdakse kui proovin oma vigase saksa keelega midagi öelda. Kuu aega hiljem sain ma enam-vähem aru, mis nad saksa keeles rääkisin ja üritasin isegi mingeid sõnu lauseks kokku veerida. Päeva pealt hakkasin oma perega saksa keeles rääkima (rääkima ehk siis sõnade ja liigutustega lauseid kokku panema). Praegu 4 kuud hiljem on saksa keeles rääkimine saanud normaalseks. Pigem eesti ja inglise keelega nüüd probleeme (proovitud ja tunnen, kuidas eriti inglise keel on halvenenud).

Lisaks rääkimisele olen keelt õppinud kahe õpikuga ja Duolingoga. Duolingo on siis tasuta keelerakendus, kus võimalik väga palju erinevaid keeli õppida (meie eestlased küll kahjuks peame seda inglise keele põhjal tegema). Eelneval nädalal sai mul Duolingos 100 päeva täis ehk siis 100 järjestikust päeva olin vähemalt 30 minutit Duolingoga aega veetnud. Ma ei ütleks, et Duolingo väga suurt abi pakub. Igal juhul olen sealt uusi sõnu õppinud ja ka lauseehitust, kuid kui uue ringiga mingi teemani tagasi jõuan, siis märkan, et ikka endiselt ei oska seda. Samuti mingid teemad on liiga lihtsad. Kes aga soovib enne vahetusaastat hakata oma keelt arendama, siis Duolingo on hea alustamiseks, aga sellest paraku täielikult ei piisa.

Õpikutest laenutasin raamatukogust kaks A2 taseme õpikut, kust olen uusi sõnu ja grammatikat õppinud. Nendega on taas see probleem, et seal ei ole väga palju selgitusi, mida tegema peab ja iseendal kaob tihtipeale motivatsioon selle välja mõtlemiseks. Need kaks õpikut sain oma teisel kuul läbitud ja uusi ma kahjuks võtta ei ole saanud.

Raamatute lugemine ja kuulamine. Kes tunneb mind juba pikemalt, teab, et ma ilge raamatukoi. Usun, et oli üks suvi, kus lugesin 3 kuu jooksul üle 20 raamatu omast vabast tahtest. See ei ole ka siin muutunud. Hetkel olen 4 kuuga läbi murdnud 14 raamatust (ilmselgelt saksa keeles). Alguses läks väga raskelt. Pidin palju tõlkima ja siis uuesti laused üle lugema, sest iga tõlkimisega läks juba meelest, millest üldse raamat rääkis. Praegu olen lugemas raamatut ,,Das Lied der Krähen'' (,,Vareste kuus"), mida loen siis nii: loen peatüki saksa keeles ja siis peatüki inglise keeles, taas peatükk saksa keeles ja siis peatükk inglise keeles uuesti. Tegemist minu jaoks taas raskema raamatuga, kus palju imelikke sõnu ja selleks, et end tõlkimisest säästa, praktiseerin kahte võõrkeelt korraga. Lisaks kasutan ka Audible rakendust, kus hetkel kuulan ,,Eragon"-i. Äpp on mega hea, sest seal on võimalik endale eesmärke seada ja iga raamatu juures valida endale, kui kiiresti see inimene rääkima peaks. Näiteks praegust raamatut kuulan 0,9x kiirusega ehk siis natuke aeglasemalt kui originaal.

2. Mida võiks algaja saksa keele õppija keele parandamiseks teha?

* Iseseisvalt keelerakendusega õppida (Duolingo, Anki, Memrise, WordPic, Babbel, Busuu jne.)

* Raamatuid lugeda (alustada kergete lasteraamatutega nt Fünf Freunde, Das Magische Baumhaus)

* Leida endale kirjasõber või jutusõber (leidub erinevaid lehti, kust leiaksid endale uue keelesõbra)

* Õpikud (grammatika ja lauseehitus kahjuks ise ei tule; Hueber ja Cornelsen on head kirjastused)

3. Kas saksa keel on raske?

Ütlen kohe ära, et iga keel on omamoodi raske. Eesti keel tänu oma 14 käändele ja prantsuse keel tänu ainult poole sõna välja hääldamisele.

Saksa keel on raske tänu artiklitele ja asesõnadele. Iga nimisõnaga kaasneb artikkel (der, die, das), mis omakorda muutuvad käänates (akkusativ, dativ, genitiv). Ei ole veel päris täpselt pihta saanud, kuidas akkusativ ja dativ eristuvad mitmetes lausetes. Genitivi nad igapäevases keeles ei kasuta. Asesõnad on täpselt samamoodi käänduvad nagu eesti keeleski, aga siiski raske kohe alguses selgeks saada.

Veel üks asi on lauseehitus. Verb on alati teisel kohal. See on nagu üks põhisammas, see on alati teisel kohal. Kui lauses on kaks verbi, siis üks on teisel kohal ja teine on täiesti viimane lauses. Siis tulevad mängu meil liitlausete sidesõnad. Nendega on üks paras peavalu siin. Mõningatega nagu weil ja wenn läheb verb lause teises pooles lause lõppu. Siis aga taas aber, und, denn puhul on verb teises pooles pärast nimisõna. Kui keegi mu selgitustest aru ei saanud, siis pole vaja muret tunda, sest ega ma ise ka veel päris hästi seda ei mõista.

Pärast gümnaasiumit

1. Mida teevad saksa õpilased pärast 12./13. klassi?

Erinevalt Eesti õpilastest ei kiirusta sakslased kohe ülikooli. Suurem osa otsivad endale mingis firmas praktikakoha, kus saavad proovida just seda ala, mis neid huvitab. Paljud aga veedavad aasta välismaal tehes keeleõpet, et tulevikus lisaks saksa ja nt inglise keelele veel mingit keelt osata. Tean ka näiteks oma vahetusperest, et noorem õde soovib pärast gümnaasiumit pool aastat teha praktikat ja pool aastat keeleõpet välismaal. Ehk siis nad ei kiirusta ülikooliga. Nad proovivad kõigepealt läbi, kas see ala, mis neil mõttes on ikka nende jaoks. Kui ei ole, siis neil võimalus taas midagi muud valida.

2. Missugused ülikoolid on Saksamaal?

Saksamaal on ligikaudu 100 ülikooli ja 420 kõrgkooli, seega valik on meeletu. Kui otsida ülikooli Saksamaal, siis peab väga kindlalt teadma, mis ala just õppida tahad. See tõmbab valiku listi kohe väiksemaks (osadel jääb muidugi veel sinna 100 valiku kanti, aga spetsiifilisematel aladel võib-olla ainult 6 valikut). Julgen öelda, et Saksamaa ülikoolid ja kõrgkoolid on väga hea tasemega. Nendest Munichi tehnikaülikool maailma Top 50 ja Euroopa Top 8 seas (arvestasin siia ka Inglismaa ülikoolid).

Sarnaselt Eestile pole ka Saksamaal väga palju Bakalaureuse õppeid inglise keeles, mistõttu kindlasti tuleb üle vaadata, et mis keeles õpe toimub ja kas see ka sinu keeletasemele vastab. Igal juhul tuleb esitada ülikoolile sobiv keeleeksami tunnistus. Saksakeelse õppe puhul saksa keele testi tulemus (paljudel ülikoolidel oodatav B2-C1) või siis ingliskeelse puhul inglise keele test (nõuavad samuti üle keskmise taset). Inglise keele eksami osas KINDLASTI üle vaadata, missugust nad nõuavad. Mitmetel sobib Cambridge, aga paljud tahavad hoopis IELTS keeleeksamit. Kuna need eksamid pole Eestis kõigile tasuta, siis vii end kurssi, millist sobiva õppe jaoks tarvis on.

Mitmetes ülikoolides sisseastumisel piisab gümnaasiumi lõputunnistusest ja keeleeksami tunnistusest. Võib esineda ka eraldi tasemetest Saksamaal, et määratleda sinu taset just antud valdkonnas. Igal juhul pole halb kui omad soovituskirja oma eelmisest koolist või keeleõpetajalt Eestist. See on üks kiri, mis on väga harva nõutav, kuid kunagi ei tee liiga, seda omada.

Raha. Meie kõigi lemmikteema. Välismaal õppides pead tasuma semestritasu (ehk siis 2x aastas), mis varieerub 300 - 2000 vahel. Igal juhul ülikooli kandideerides tuleks üle vaadata, kas sealne semestritasu on sobiv, sest paljudele õpilastele võib juba 1000 eurot aastas liiga palju olla. Ülikoolile lisaks tuleb leida elukoht. Rääkides suurematest linnadest nagu Berliin, München ja näiteks ka Hamburg on ühed linnad, kus ööbimiskoha leidmine on väga raske. Mitmed esimese aasta tudengid ööbivad autodes, sest jäid majutusotsingutega hiljaks (ma ei tee nalja, üks vahetuspere sugulastest elab seda praegu Berliinis läbi). Igal juhul tuleb igas linnas olla valmis kõrgeteks korteri üürihindadeks, sest autos ei taha keegi ööbida. Tasu osas oskan näitena tuua pisikese Münsteri linna, kus 30 ruutmeetrine korter on iga kuu 500 eurot. Võite siis ise ette kujutada, mis need hinnad suuremates linnades on. Enne tulekut on võib-olla tarvis teha ka õpilasviisa, kus võidakse uurida, kas sul on piisavalt raha sealsete kulude katmiseks. Õppimine Saksamaa ülikoolis võib välismaalasele iga kuu umbes 1000 eurot maksma minna.

Leidub ka muidugi erinevaid stipendiumeid nagu DAAD, mis aitavad välismaa õpilastel sellest maksuhunnikust läbi pressida. On ka ülikoole, kes ise pakuvad toetuseid ja nõustavad, kuidas odavamalt läbi saada. Kui on soovi ja tahet, siis miski pole võimatu!

3. Kuidas Saksamaa ülikoolidesse kandideerida?

Nii nagu ka teistes riikides algab ülikooliaasta kaks korda aastas - suvel ja talvel. Üldiselt tuleb avaldused esitada 15.jaanuariks ja 15.juuliks vastavalt, siis algusele. Tänu sellele, et ülikool algab siin tavaliselt oktoobri lõpus, novembri alguses on kandideerimistähtaeg hilisem. Soovitatav on 6 nädalat enne tähtaega oma taotlus esitada! Kui peaks olema andmeid või pabereid puudu, siis on võimalik need veel enne tähtaega parandada.

Ülikoolidesse on võimalik kandideerida otse ülikooli rahvusvahelise kontori kaudu. Paljud ülikooli kandideerimislehed on olemas ka lehel http://www.uni-assist.de/index_en.html

Kõik ülikoolid ei ole siiski seal olemas, seega õpilaskoha kindlustamiseks ei pruugi piisata ainult sealsetesse ülikoolidesse kandideerimisest.

Ülikooli kandideerimisega võib koheselt kaasneda ka avaldustasu!

Soovitan kindlasti otsida internetist veel lisaks erinevaid veebisaite, mis kandideerimisest täpsemalt räägivad. Kindlasti on täpsemad kandideerimise selgitused välja toodud iga ülikooli lehel.

Sõbrad

1. Kas oled sõpru leidnud?

Kusjuures endalegi üllatuseks mõned olen isegi leidnud.

Esimene kontakt tekkis mul inglise keele tunni pinginaabriga. Istudes nii tihti kõrvuti ja jagades õpikut, töövihikut, hakkasime me rääkima ka enne ja pärast tundi. Mõne nädalaga avastasime mitmeid sarnasusi ning paar kuud hiljem, et minu vahetusõe poiss ja tema omavad ühist parimat sõpra (eesti keeles kõlab see veidralt; ühel poisil üks poisist parim sõber ja üks tüdrukust parim sõber😂). Temaga suhtlen ma nüüd igapäevaselt ja teeme videokõnesid. Plaanime ka lähinädalatel kokku saada.

Järgmine grupp õpilasi, kellega suhtlema hakkasin oli üllatus-üllatus minu muusikaklassist. Algselt suhtlesin vaid kolme inimesega, kes minu kõrval istusid (lühidalt viiulinist, violist ja saksofonist). Nemad aga vahetundides veetsid aega sellise 10-liikmelise grupiga, kuhu mind ka kaasa kutsuti. Sellest grupist avastasin ka ühe õpilase, kes on päris Spellest ja sõidab sama bussiga, millega ka mina vahel sõidan.

Sellest samast grupist on pärit ka minu järgmised sõbrad. Või pigem ei ütlekski sõbrad vaid inimesed, kellega hästi läbi saan ja keda ma oma kodutöö küsimustega piinan😆. Nendega on mul matemaatika, füüsika, muusika ja ajalugu koos. Mul on ülimalt hea meel, et nendega tutvusin, sest muidu ma oleks praegu suures hädas siin koduõppes. Minu lollide küsimustele vastamise eest viin neile ka hiljem Kalevi komme.

Soovite pilte? Mina ka. Tänu koroonale neid pole. Ei maskides ega ka ilma. Veel üks asi, mis enne äraminekut teha tuleb.

2. Kas vahetusõpilastel on raske sõpru leida?

Oleneb täielikult inimesest endast ja kultuurist, millesse ta satub. Minu jaoks esimesed nädalad olid rasked. Tundides istudes olid kõik väga abivalmid ning jagasid õpikut ja aitasid järge pidada, aga vahetundides oli täiesti teine lugu. Kõik hoiavad siin omaette pisikestesse gruppidesse ja ei ole eriti avatud ega tule kohe sinu juurde "hei, ma olen Annika, sõpru tahad?". Ei, kui plaanid vahetusaastat, pead olema valmis ise ligi minema. Tean, mega nõme, aga midagi pole teha.

Olen kuulnud ka teistelt, kes hetkel vahetusaastal, et mega raske on. Tänu koroonale on mõningaid, kes 4-5 kuud veetnud aega ainult oma vahetusperega. Võite ise arvata, kas nii on võimalik sõpru leida. Kuid võib ka märgata, et need inimesed, kes ise ligi lähevad on praegu leidnud juba väga häid sõpru, kellega nad päevad läbi koos aega veedavad.

Kõik oleneb sinust ja sellest kuidas sa sellesse panustad. Mina olin arg nagu jänes, seega hakkasin tutvuseid leidma alles pärast enda huvide üles näitamist (muusikutele: mängige neile mingil instrumendil üks pala ja kohe ring muusikuid su ümber).

3. Kas igatsed Eesti sõpru?

Ja. Igal juhul. Iga päev natuke veider, et oo võiks talle külla minna või enda juurde kutsuda ja siis meenub, et ta 2000 km kaugusel.

ELOl räägiti, et vahetusaasta näitab, kes on su tõelised sõbrad. Mul ülimalt hea meel, et nii paljud (minu puhul 6 on juba palju) on siiski jätkanud minuga suhtlemist ning helistavad, teevad videokõnesid. Mõtlen hetkel, et võiks nädala jooksul nende kõigiga poole aasta möödumise puhul ühise videokõne teha....(lemme know guys).

Hobid (palju muusikat)

1. Milliste hobidega oled jätkanud/alustanud vahetusaastal?

Enne vahetusaastat tahtsin igal juhul jätkata laulmisega. Paraku pean ütlema, et see väga soiku jäänud. Kui koolis veel käia sai, siis iga hommik ja pärastlõuna sai vahetusõega autos laulda. Muidugi sai ka 3-4 korda kooli kooris käia. Nüüd siin nelja seina vahel istudes julgen laulda ainult siis kui kedagi kodus pole (stage fright is my life).

Tantsimisega pole ma samuti jätkanud, kuna pole võimalusi hetkel. Okei, kui aus olen, siis mul tegelikult trennikingad kaasas ja vahel oma toas mingeid basic samme teen (sest nii palju ruumi ka pole).

Viiul. Minu uus sõber. Räägin pikemalt ülejärgmise vastuse juures.

2. Kuidas koroona on takistanud?

Kohutavalt palju. Esimesel nädalal ühinesin kohe kooli kooriga, mis koroona tõttu tühistati, sest ei olnud võimalusi enam piisava vahega ilma maskita laulmiseks.

Tantsimisega sama lugu, et ei jõudnud mitte ühegi tantsukooliga liituda, kui need juba suleti. Kas JustDance loeb? Kui jah, siis see selline koroonasõbralik tantsukool meil kodus.

Viiulitunnid mul nüüd alates jaanuarist olnud videotundidena. See kõlab väga kohutavalt läbi arvuti. Alati on probleeme õigete toonide kuulmisega, nägemisega mis õpetaja õpetab (hoiak, positsioon, tehnika) ja ülitihti on 15 sekundiline viivitus, mis ajab väga närvi. Loodetavasti saan varsti online tundidest lahti.

3. Kuidas viiuli õppimine läheb? Kas vaadatakse ka veidra pilguga kui ütled, et alles alustasid õpinguid?

Võin vist öelda, et hästi. Viimased 1,5 nädalat olen harjutanud Händeli Gavotte variatsioonidega ning reedel sain ka ühe lihtsama Vivaldi kontserdi (millega läheb mul nüüd küll natuke pikemalt aega). Hetkel olen ka teinud pisikesi edasimineku videoid (1 nädal, 2, 3, 1 kuu ja 2 kuud). Kahe kuuga esimese klassi õpikust Vivaldi kontserdini jõuda on minu jaoks ikka mega suur edasiminek. Paneb mõtlema, et kui oleks klaverit ka iga päev 1 kuni 1,5 tundi harjutanud, et kas oleks veel kaugemale jõudnud.

Teiste vaatest ka. Õpetaja oli väga õnnelik, kui kuulis, et tema uus algaja õpilane on täiskasvanu, kes varasemalt klaverit õppinud. Tema ise õppis väiksena viiulit ja hiljem alustas klaveri õpingutega, mistõttu ta ilmselt nägi sarnasust endale. Ta on endiselt väga elevil ja loobib mulle raskemaid ülesandeid aina ette (ma alustasin eile 2.klassi õpikuga).

Vahetuspere oli täiega poolt. Kes mu blogi juba pikemalt lugenud, siis teab, et mu Eesti pere teadis, et ma alustan õpinguid muusikakoolis, aga nad ei teadnud, mis pilli ma õppima hakkan. Seetõttu mu vahetuspere toetus oli mulle suureks motivatsiooniks selle ideega edasi minna.

Kui rääkida nüüd endavanustest, siis nad vaatasid küll veidra pilguga, kui ütlesin, et mul tulemas esimene viiulitund. Nende reaktsioon oli, et "oo, kas sa mängid viiulit?". Vastates, et pole kunagi elus viiulit puutunudki, vaadati mind küll kõõrdi pilguga. Pärast esimest viiulitundi läksime me distantsõppele, seega pole olnud võimalust neile näidata, et täiskasvanuna ka võimalik pilliõpinguid alustada ja see ka selgeks saada.

4. Klaverit ka ikka puutunud oled😉?

Ja, olen. Rohkem kui viimase 2 aasta jooksul. Jõudes siia vaatas esimesena asjana mulle uksest sisse astudes vastu klaver (muidugi kõigepealt jooksis koer mu pikali). Kuna polnud mega pikka aega harjutanud, siis ei tulnud enam korralikult ühtegi pala meelde (v.a River flows in you, sest seda sai liiga kaua ja liiga palju mängitud).

Alguses saigi siis mängitud vahetusõe algusaastate palasid, mis olid sellised väga lihtsad. Seda nii kaua kuni tuli esimene pakk Eestist, milles olid kõik minu noodid (või vähemalt need, mida ma 8 aasta jooksul ära ei suutnud kaotada). Seejärel sai niimoodi üle päeva mängitud. Nüüd pööran taas viiulile rohkem tähelepanu. Võib-olla korra nädalas jõuan klaveriklahvideni.

5. Mis spordiala oled üles võtnud, et vahetusaasta lisakilosid põletada?

Lebospordi. See siis on lebotamine voodis, diivanil, tugitoolis või lausa põrandal. Soovitan soojalt. Lisakilosid muidugi ei põleta, aga mõnus on ikkagist.

Tõsiselt rääkida, siis ei tegele ühegi spordialaga. Vahepeal käin perega jalutamas, aga see on ka kõik. Lisakilosid pole, seega pole ka probleemi (terviseteadlased hakkavad minuga nüüd vaidlema selle väite põhjal).

Koroona

Ei saa üle ega ümber koroonast😔

1. Piirangute update

Endiselt kõik poed (v.a toidupoed ja apteegid), meelelahutuskeskused (kinod, teatrid, spordihallid, jõusaalid jne.), koolid (v.a lõpuklassid) suletud. Ehk siis põhimõtteliselt midagi teha ei saa. Samuti maakondades, kus koroonanäitaja üle 50 positiivse 100 000 elaniku kohta tohib ainult 15km raadiuses oma kodust liikuda. Tänase seisuga minu maakonnas näitaja 72 positiivset 100 000 kohta. Mis annab lootust. Samas on maakondi, kus näitaja üle 300. Kogu Saksamaa peaks nüüd alla 80 olema.

Ilmselgelt ka ei toimu üritusi ning külalisi võib olla ainult üks väljaspoolt majapidamist. Praegusel hetkel muidugi ei ole meil mitte ühtegi külalist, sest vahetusema on karantiinis😢

Maskide osas. Praegusel hetkel liikudes väljas, käies poes, lõpuklassid koolis tuleb kanda meditsiinilisi maske (neid siniseid) või siis FFP2 maske. Isevalmistatud või teisi riidest mitmekordseid EI TOHI kanda. Üleeile poes käisime, siis ei näinud ma tõepoolest mitte ühtegi inimest, kes oleks seda reeglit rikkunud. AGA (alati on aga) mis värk on sellega, et nad sama meditsiinilist maski 1 nädal kuni kuu aega kasutavad? Minu teada ju kestavad need ca 4 tundi või nii. Ühesõnaga nad mõistavad, et need on paremad kui isevalmistatud, aga siiski kannavad neid ka pärast seda kui nende toime on kadunud. Ei oskagi öelda, et kas see siis aitab või mitte.

2. Kas on lootust kooli tagasi saada ja teisi linnu avastada?

Lootust on tõesti. Hetkeste plaanide järgi olen mina kooli minemas 2. märtsil stsenaarium B järgi. Praegusel hetkel on mul stsenaarium C, mille järgi mul iga päev online õpe. Stsenaarium B ajal hakkan koolis käima üle päeva (üks nädal teisipäev ja neljapäev, teine nädal esmaspäev, kolmapäev ja reede). Meie kõigi rõõmuks on suurem osa arvestused ära jäetud, mis asendatakse siis suuliste ja väiksemate kirjalike töödega (ma ilmselt ei ole kunagi valmis siinseteks ajaloo ja poliitika arvestusteks).

Lisaks sellele avatakse märtsis esimesed juuksurisalongid ja vastavalt koroonanäitajatele jätkub igas maakonnas ülejäänud asutuste avamine. Kui ma ei eksi, siis minu piirkonnas avatakse esimesed restoranid ja ostukeskused kui näitaja alla 35.

Merkeli plaani kohaselt peaks olema pärast aprilli vaheaega kõik uuesti avatud ja koolid toimiksid edasi stsenaarium A järgi (iga päev koolis). Ehk siis lootust on, kuid liiga suuri plaane veel tegema ei hakka.

3. Mis arvad Eesti piirangutest ja koroonanumbritest?

Kui sõbralikku vastust soovite, siis väga tublid olete, et üritate. Kui ausat vastust, siis mida hekki? Selline tunne, et koroonapiiranguid või n-ö abivahendeid ei ole Eestis kasutusel. Seda näitavad ka igapäevased nakatunute numbrid. Ilmselt on abiks ka need inimesed, kes arvavad, et mingit koroonat pole ja seetõttu levib see viirus nagu linnutiivul (tunnen isiklikult 6 inimest, kellel koroona on/oli).

Loodan, et uus valitsus määrab lähitulevikus tugevamad piirangud. Hetkel Saksamaa näitel saan öelda, et see toimib. Jah, majanduskriis kaasneb sellega suurel tõenäosusel. Jah, lapsed ei saa korralikku haridust (siin võimalik kooliga kokkuleppeliselt tuge vajavatel lastel koolis käia). Jah, paljud ettevõtted lähevad pankrotti ja inimesed kaotavad töö. Jah, mõistan, et kõik need probleemid tekivad. Aga samas kas poleks parem sellest viirusest juba enam-vähem võitu saada?

😇No nii, kallid lugejad, respekt teile kõigile, kes siia lõppu jõudsid👏. Küsimusi oli üpris palju ja tahtsin neile kõigile vastata, mistõttu tuli selline pikem blogipostitus. Vabandust🙈 lisan siia lõppu mõned pildid.