Hei hei!
Möödunud on väga pikk aeg viimasest tuurist Saksamaal. Plaanisime suurelt külastada Kölni, kuid paraku kooli kõrvalt reisimine võimalik ei ole ning igal nädalavahetusel olid koroonanumbrid liiga suured. Seega pakkisime asjad kokku ja sõitsime hoopis teises suunas - Põhjamere äärde. Kohale läksime ilma plaanideta. Vahetusisa oli õppinud Emdeni kõrgkoolis ning elanud ka sealsetes piirkondades, mistõttu tuuri järjekord jäi tema vastutada.
Teel esimesse sihtkohta läbisime ka paariminutilise tunneli
Sinine punkt-algus, Emden esimene sihtpunkt (punane punkt on üks Eesti vahetusõpilane)
EMDEN
... on 112 ruutkilomeetrise pindalaga sadamalinn Põhjamere kaldal, Emsi jõe suudmel. Seda linna külastades soovitan kindlasti paks, veekindel jope selga tõmmata ja sallid, mütsid kaasa võtta. Võib ka juhtuda, et me lihtsalt sattusime vale ilmaga sinna😆
Sõitsime mööda rappuvat munakiviteed Emdeni keskplatsi lähedusse ning parkisime järgnevateks tundideks oma auto sinna. Pühapäeviti on muidugi miinuseks, et kõik toidupoed on kinni, aga parkimine on vähemalt tasuta. Raekoda, sadam, purjekad ning (hetkel kahjuks kinni) kohvikud vaatasid meile vastu.
Saksamaa ühele kuulsaimale koomikule, Ottole, pühendatud maja (maja peal olev kiri on Plattdeutschis)
Emdeni sadam
Mina kurvastamas, sest Otto Huusi pood on kinni
Emdeni raekoda
Meremeestega valimas endale sõiduvahendit
Üks vähestest meresõiduvahenditest, mis kannab nime Emden
Sadama värav
Promenaad (pildi paremas ääres oli autopoeke, kust sai kala osta)
Emmm...üks veider maja
Kirik-raamatukogu
Turuplats
Ostutänav, kus avatud olid ainult raamatu- ja kohvipoed
Kunstihall. Tuli siiski teha ka Saksamaal oma esimene kunstimuuseumi külastus. Meie õnneks oli Emdenis üks ilusti olemas, seega ilma pikema mõtlemiseta astusime peauksest sisse. Seal panime oma kodukoha ja kontaktandmed kirja ning liikusime edasi piletiostmise juurde. Suureks üllatuseks (koroona ajal muidugi peaks meie jaoks ju tavaline olema) saime teada, et piletid tuleb ette broneerida. Öeldi, et kell 14.00 algaval ringil on 4 vaba kohta veel, seega saaksime siis oma ringkäiguga alata. Kell oli tol hetkel 13.54. Kiire tualetipeatus, piletite ost ning külastus võis alata. Kunstinäituse teema oli loomad kunstis.
Muuseumihoone
Selle kõrval asus maali-/kunstikool
Ning kõik see ilusa jõe kaldal
(Selle pildi tahtsin kaasa võtta)
Mõni huvitav pilt oli ikka ka, millest aru ei saanud
GREETSIEL
... on väike sadam Leybuchti lahtel (15 ruutkilomeetrit). Tegemist oli väga vaikse kohaga, tänavatel nägi üksikuid inimesi. Auto juurest liikusime edasi mööda jalakäijate tänavaid. Tänu turistipopulaarsusele (v.a koroona ajal) on Greetsielis palju suvilaid, hosteleid ja üürileantavaid maju. Selles turistiilus me teda kahjuks ei näinud. Möödusime nagu ikka ühest kirikust, paljudest poodidest, ostsime kuuma punši (ikka alkoholivaba) ning peatusime ka ühes rõivapoes, kust mina endale mütsi ja Laura endale uue kampsuni soetas.
Evangeelne kirik
Kalasadam
Sadamakohvikud ja restoranid
Kaksikveskid (eespool hall ja taga punane)
Pumpla
Minu uus müts (Moin on tere siinses piirkonnas)
PÕHJAMERI
Päev kiskus väga tuuliseks ja vaikselt hakkas ka tibutama. Sisestasime viimase sihtkoha, milleks oli Põhjamere kallas ühe tuletorni läheduses. Kohale jõudes nägime, et tuletorn oli täielikult kinni pakendatud (ilmselt remondiks), mistõttu pilt tuleb mul teha millalgi tulevikus. Siin Teile väike fotogalerii, kuidas ma lipuga pilti teha proovisin. Sellega maadlemisest hakkas isegi päris soe.
Meie ühepäevane seiklus lõppes India restoranist toidu kaasatellimisega. Vahelduseks tegin taas pigem sellise piltide rohke postituse. Loodan, et meeldis😄
Mis siis muud kui tuleb loota, et koroona taas taandub ning tekib veel reisivõimalusi.
Bis bald
Annika
Comments
Post a Comment