Ühel päikselisel päeval võtsime ette reisi Bonni. Planeeritud sai külastada Ajaloomaja, vanalinna ja Beethoveni maja. Saksamaale omapäraselt veetsime rohkem aega autos kui linnas ringi seigeldes. Teie ees siis taas üks pildikogu pisikeste selgitustega.
Nii nagu eespool mainisin, siis päev algas meil Saksamaa Ajaloomajas (Haus der Geschichte), mis tutvustas meile Saksamaa ajalugu alates 18.sajandist kuni tänase päevani. Vanad sõidukid, elektroonika, toidutalongid, isegi tankid olid näitusel olemas. Minu lemmikuks jäi aga ühe esimese kino mudel (piltidelt võimalik siis arvata, et miks). Terve maja läbimine võttis aega 2 tundi. Tegemist väga huvitava muuseumiga, aga kui seda külastada plaanite, siis varuge aega.
Teekond jätkus lossi poole. Poolel teel tuli aga teha paus, sest 35 kraadine kuumus ei pooldanud meie pikemat jalutamist ja vajasime puhkust. Toidu ja jookide tellimisel tekkis ka üks naljakas arusaamatus. Tellisin endale jääkohvi (Eiskaffee) ja lauale toodi mulle tulikuum kohv (heisse Kaffee). Naersime end surnuks, sest ei suutnud mõista, miks nad arvasid, et ma 35 kraadise ilmaga kuuma kohvi tahaks (sain aga mõned minutid hiljem oma jääkohvi ka kätte). Lugu jätkus salati tellimisega, kui Lauraga mingi hetk mõistsime, et me ei suuda neid lõpuni süüa. Lasime ülejäägid karpi panna, mille siis ma omakorda enda seljakotti panin. Võite kaks korda arvata, mis juhtus. Karbil oli kuskil pisike mõra olnud, mille vahelt siis kõik see kaste minu seljakotti voolas. Seda sain ilusti lossipargis siis hiljem koristada.
Linnade külastamisel on väga tavaliseks saanud, et üks tähtsamatest vaatamisväärsustest on alati remondis ehk siis n-ö ära pakendatud. Nii juhtus sellel korral lossiga.
Tagasiteel külastasime Lembecki lossi, mida paraku seest ei olnud võimalik vaadata. Nimelt siis seetõttu kuna tegemist ka praegusel ajal ühe pere koduna. Ei ole aga kindlalt teada, kas tegemist endise kuningliku pere järeltulijatega või mitte.
Natuke ka siis hetkesest olukorrast. Üleeile tabas Saksamaad tugev vihm, mis väga paljudes linnades on põhjustanud tõsiseid purustusi ja pea 1000 inimest on kuulutatud kadunuks. See piirkond kus mina viibin jäi suuremast tulvast puudutamata, kuid kui liikuda 20 km lõuna poole on võimalik näha juba esimesi üleujutuse märke. Hetkel ootame ja loodame, et uusi vihmahooge ei tule ning et ma ilusti saan 10 päeva pärast Düsseldorfi lennujaama sõita (seal hetkel kõik suletud).
Üks uudis veel. Ma sain vaktsineeritud. Juhuuu. Võttis aega ja pingutusi välismaalasena see saada. Õnneks korraldati kolmapäeval aktsioon, kuhu ma kohale marssisin ja end torkida lasin.
Mis siis muud kui näeme juba peagi
Leebet vihmakest Teile!
Annika
Comments
Post a Comment