Skip to main content

Bonn

Ühel päikselisel päeval võtsime ette reisi Bonni. Planeeritud sai külastada Ajaloomaja, vanalinna ja Beethoveni maja. Saksamaale omapäraselt veetsime rohkem aega autos kui linnas ringi seigeldes. Teie ees siis taas üks pildikogu pisikeste selgitustega.

Nii nagu eespool mainisin, siis päev algas meil Saksamaa Ajaloomajas (Haus der Geschichte), mis tutvustas meile Saksamaa ajalugu alates 18.sajandist kuni tänase päevani. Vanad sõidukid, elektroonika, toidutalongid, isegi tankid olid näitusel olemas. Minu lemmikuks jäi aga ühe esimese kino mudel (piltidelt võimalik siis arvata, et miks). Terve maja läbimine võttis aega 2 tundi. Tegemist väga huvitava muuseumiga, aga kui seda külastada plaanite, siis varuge aega.

Teekond jätkus lossi poole. Poolel teel tuli aga teha paus, sest 35 kraadine kuumus ei pooldanud meie pikemat jalutamist ja vajasime puhkust. Toidu ja jookide tellimisel tekkis ka üks naljakas arusaamatus. Tellisin endale jääkohvi (Eiskaffee) ja lauale toodi mulle tulikuum kohv (heisse Kaffee). Naersime end surnuks, sest ei suutnud mõista, miks nad arvasid, et ma 35 kraadise ilmaga kuuma kohvi tahaks (sain aga mõned minutid hiljem oma jääkohvi ka kätte). Lugu jätkus salati tellimisega, kui Lauraga mingi hetk mõistsime, et me ei suuda neid lõpuni süüa. Lasime ülejäägid karpi panna, mille siis ma omakorda enda seljakotti panin. Võite kaks korda arvata, mis juhtus. Karbil oli kuskil pisike mõra olnud, mille vahelt siis kõik see kaste minu seljakotti voolas. Seda sain ilusti lossipargis siis hiljem koristada.

Linnade külastamisel on väga tavaliseks saanud, et üks tähtsamatest vaatamisväärsustest on alati remondis ehk siis n-ö ära pakendatud. Nii juhtus sellel korral lossiga.

Tagasiteel külastasime Lembecki lossi, mida paraku seest ei olnud võimalik vaadata. Nimelt siis seetõttu kuna tegemist ka praegusel ajal ühe pere koduna. Ei ole aga kindlalt teada, kas tegemist endise kuningliku pere järeltulijatega või mitte.

"Hääletamiskast"

Mina ja Beethoven

Lembecki loss

Volkswagen

3-rattaline

Haus der Geschichte

Näitusel olid ka väljatoodud erinevad riigikogu kooslused läbi aegade

Lossipark

koomiksid 20.sajandil


Lembecki loss


Toidu- ja joogitalongid




Kino

Leidke pildilt eesti kroon




See imemaitsev lõuna


Sama VW, aga siis väljast

Ei pääse te kirikupiltidest



Tükk Berliini müürist

Raekoda



Kino taas



See imeline Bonni loss, mida nägin siis pooleldi valges


Läbi ühe väikse küla sõites jäi meile tee peale üks traktor ette, mille taga siis minuvanused poisid istusid, laulsid ja jõid õlu. Väidetavalt pidi väga normaalne nähtus olema

Leia pildilt roheline konn

Brandenburgi värav, aga klaasist




Natuke ka siis hetkesest olukorrast. Üleeile tabas Saksamaad tugev vihm, mis väga paljudes linnades on põhjustanud tõsiseid purustusi ja pea 1000 inimest on kuulutatud kadunuks. See piirkond kus mina viibin jäi suuremast tulvast puudutamata, kuid kui liikuda 20 km lõuna poole on võimalik näha juba esimesi üleujutuse märke. Hetkel ootame ja loodame, et uusi vihmahooge ei tule ning et ma ilusti saan 10 päeva pärast Düsseldorfi lennujaama sõita (seal hetkel kõik suletud).

Üks uudis veel. Ma sain vaktsineeritud. Juhuuu. Võttis aega ja pingutusi välismaalasena see saada. Õnneks korraldati kolmapäeval aktsioon, kuhu ma kohale marssisin ja end torkida lasin.

Mis siis muud kui näeme juba peagi

Leebet vihmakest Teile!

Annika

Comments

Popular posts from this blog

Küsimused vastusteks

See nädalalõpp on läbi saamas pool minu vahetusaastast. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Igal juhul on mul veel palju teha, palju avastada ja palju õppida. Kui eelmine postitus oli selline pildirohke, siis selles postituses kompenseerin selle puudujäägi😄 Sisukord 1. Keel 2. Pärast gümnaasiumit 3. Sõbrad 4. Hobid 5. Koroona Paar pilti ka lõpus😉 Keel Üks minu peamistest eesmärkidest siia tulles oli saada selgeks saksa keel. Muidugi olin eelnevalt 2 aastat seda juba õppinud, aga pean tunnistama, et kohalikega rääkides oli mu saksa keel olematu. Suutsin ennast tutvustada, öelda, kust pärit olen ja kuidas mul läheb. Kui me teisel päeval poodi läksime ja kassapidaja mult midagi küsis, mõistsin, et no ikka mitte midagi ei saa aru.  1. Kuidas ma oma keelt olen arendanud? Rääkimine . Esimesed kuu aega siin kõnelesin perega inglise keeles, sest ma kartsin põruda, kartsin, et minu üle naerdakse kui proovin oma vigase saksa keelega midagi öelda. Kuu aega hiljem sain ma enam-vähem aru, mis nad saksa

Düsseldorf

 Düsseldorf on üks linn, mida juba väga mitmeid kordi plaanisin külastada, kuid alati tuli mingi takistus sellele teele. Kuid nagu arvata võite, siis sai ka see soov lõpuks täide viidud. Reisile eelnes erinevate broneeringute tegemine, sest peaaegu kõik vaatamisväärsused, muuseumid keskused olid eelbroneerimisega külastatavad.  Tegemist oli ka esimese rongisõiduga, mille võtsin ette täiesti üksi. Mis sest, et oli vaja ainult vaadata, et õiges peatuses maha lähen, sest tegemist oli kiirrongiga. Ainus, mis veider oli, oli see et kontrolör küsis kõikidelt pileteid, aga just minust kõndis lihtsalt mööda. Väga tore oli siis see ilusa hinnaga rongipilet osta. Düsseldorfi jõudes tuli mul veel umbes 10 minutit oodata. Ilmselgelt ei olnud ma seda reisi üksi ette võtmas. Münsterist saabus Rebecca, kellega koos koheselt U-bahni (metroo) otsima hakkasime. Esimene broneering oli meil tehtud Aquazoosse, mis siis väga sarnane SeaLife'le. Seal veetsime selline ilusad 2 tundi kalu, krokodille, madu

Kõik on uus septembrikuus!

Kirjutan teile natukene siis Saksamaast ja sellest, mida praegu teinud siin juba olen. Ilmselgelt olen natuke linnu ja külasid avastanud ja muidugi koolis käinud. Kindlasti ei sa jätta mainimata toitu. Lisana tulevad lõppu huvitavad faktid (või vähemalt minu jaoks teistsugusena tunduvad asjad). Sõit vahetusperega 40km raadiuses Sellel nädalavahetusel otsustasime perega, et võiks teha väikese reisi. Mitte kaugele ja mitte kauaks. Umbes selline paaritunnine autoga ümbruse avastamine. Nii kiiresti kui tuli see mõte, siis sama kiiresti istusime juba autos. Kuna hetkel on meid kõiki kiusamas koroonahirm, siis hoidusime suurematest linnadest. Väikese meeldetuletusena siis, et minu Saksamaa kodu asub Saksamaa mõistes väga lähedal Hollandi piirile (umbes 45 km). Seetõttu võtsime suuna just Hollandi poole.  Teel linna nimega Emsbüren tegime ka ühe peatuse. Sain võimaluse näha tüüpilist Schleuse  't (tamm), mis võimaldab veekogu voolu suunata, kõrgust reguleerida ja kaitseb veekogu üleujutus