Düsseldorf on üks linn, mida juba väga mitmeid kordi plaanisin külastada, kuid alati tuli mingi takistus sellele teele. Kuid nagu arvata võite, siis sai ka see soov lõpuks täide viidud. Reisile eelnes erinevate broneeringute tegemine, sest peaaegu kõik vaatamisväärsused, muuseumid keskused olid eelbroneerimisega külastatavad.
Tegemist oli ka esimese rongisõiduga, mille võtsin ette täiesti üksi. Mis sest, et oli vaja ainult vaadata, et õiges peatuses maha lähen, sest tegemist oli kiirrongiga. Ainus, mis veider oli, oli see et kontrolör küsis kõikidelt pileteid, aga just minust kõndis lihtsalt mööda. Väga tore oli siis see ilusa hinnaga rongipilet osta.
Düsseldorfi jõudes tuli mul veel umbes 10 minutit oodata. Ilmselgelt ei olnud ma seda reisi üksi ette võtmas. Münsterist saabus Rebecca, kellega koos koheselt U-bahni (metroo) otsima hakkasime. Esimene broneering oli meil tehtud Aquazoosse, mis siis väga sarnane SeaLife'le. Seal veetsime selline ilusad 2 tundi kalu, krokodille, madusid ja muid põnevaid vee ääres elavaid loomi imetledes. Ämblikute osakonna jätsime vahele.
Sellest imelise konditsioneeriga majast väljudes avastasime, et järgmine broneering on kohevarsti juba käes, seega vaja kiiresti ühistranspordiga tagasi promenaadi äärde sõita. Düsseldorfi teletorn oli meid nimelt ootamas. Veetsime 15 minutit seal kõrgustes ja kuidagi ei tahtnud tagasi maa peale tulla.
Teekond jätkus mööda promenaadi kõndimisega, kus tee peal mitmeid kordi kõrvale põikasime, et vanalinna, raekoda ja muidugi põnevaid poode külastada. Broneeringutega polnud me veel ühel pool. Ootamas oli meid tunniajane sõit Rheini jõel. Ka sealt ei tahtnud me üldse hiljem ära tulla, kuid laeva meeskond käskis meil siiski lahkuda.
Õhtul kohtusime ühe Rebecca endise koolikaaslasega, kes tutvustas meile veel nägemata linnaosi, tüüpilist tudengikorterit ja ka imeliselt maitsvat restorani. Enne kui me märkasime oli hilisõhtu juba käes ning oli tarvis minna hosteli end välja puhkama, sest järgmine päev olime edasi sõitmas Kölni.
Comments
Post a Comment